Iiri setteri standard

Igal tõul on oma standard, mis on nii kohtunike kui ka aretajate piibel.

 

Siin on Iiri punase setteri oma:

PÄRITOLU: Iirimaa.

KASUTUS: Jahi- ja perekoer.

FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 7 Seisukoerad. Alarühm 2.2. Briti ja Iiri seisukoerad; Setter. Töökatsetega.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE : Iiri punane setter on aretatud Iirimaal jahikasutuskoeraks. Tõug on välja kujunenud iiri puna-valgest setterist selles tõus esinenud ühtlaselt punasevärvilistest tundmatuks jäänud isenditest. Juba 18. sajandiks oli see tüüp omandanud selgelt äratuntavad jooned.

Iiri punaste setterite klubi (The Irish Red Setter Club) loodi aastal 1882 tõu propageerimiseks. Klubi koostas tõustandardi aastal 1886 ning hakkas samal ajal ka korraldama jahikatseid ning näitusi uue tõustandardi järgi. 1998. aastal avaldas klubi tõukohased tööeeskirjad.

Tolleaegne tõustandard ning katsete eeskiri andsid ettekirjutused tõu välimiku ning kasutusomaduste nõutavale kombinatsioonile. Iiri punane setter on aastate jooksul kujunenud tugeva kehaehitusega, terveks ja intelligentseks koeraks, kellel on suurepärased kasutusomadused ja väga hea vastupidavus.

ÜLDMULJE : Jõuline ja atleetlik, kõrgetasemeline kehaehitus, leebe ilmega. Tasakaalustatud ja proportsionaalne.

ISELOOM / KÄITUMINE : Innukas, intelligentne, energiline, tundeline ja kiinduv.

PEA : Pikk ja kuiv, mitte jämedakoeline kõrvade kohalt. Koon ja koljuosa on ühepikkused ning paralleelsete ülajoontega.

PEAPIIRKOND : Kolju : Ovaalse kujuga (ühest kõrvast teiseni), ruumikas ajukolju osas, hästi silmatorkava kuklakühmuga. Rõhutatud kulmukaared. Üleminek laubalt koonule : Hästi markantne.

NÄOPIIRKOND : Ninapeegel : Ninapeegli värv on tume mahagon või tume pähkelpruun või must, hästi avarad ninasõõrmed. Koon : Mõõduka sügavusega ja lõpuosas peaaegu nelinurgakujuline. Laubalõikest kuni ninaotsani pikk, mitte lõdvalt ippuvate mokkadega. Lõuad : Lõualuud on ligikaudau ühepikkused. Hambad : Kääritaoline hambumus. Silmad : Tumedad pähkelpruunid või tumepruunid, mitte liiga suured. Kõrvad : Mõõduka suurusega, õhukese tekstuuriga, madala ja hästi taha asetunud kinnitusega, ripuvad kaunikujuliste voltidega tihedalt pea külgedele liibuvalt.

KAEL : Mõõduka pikkusega, hästi lihaseline, mitte liiga jäme, kergelt kaarduv, ilma kalduvuseta kaelanaha lõtvusele.

KERE: Proportsionaalne koera suurusega. Rindkere : Sügav rinnakorv, üsna lai eesrind, hästi kaardunud roided, mis pakuvad piisavalt ruumi kopsudele. Nimme (lanne) : Lihaseline ja veidi kumerdunud.

SABA : Mõõduka pikkusega, proportsionaalne keha suurusega, üsna madala asetusega, tüveosast tugev ja tipu suunas ahenev. Kaardub seljajoone kõrgusel või veidi allpool seda.

JÄSEMED: ESIJÄSEMED : Õlad : Ülaosas hästi vormitud, sügavalt tahasuunas kaldus asetusega. Küünarnukid : Vabalt liikuvad ja hästi toestavad, mitte sisse- ega väljapööratud. Esijalad : Sirged ja soonilised, tugevate luudega.

TAGAJÄSEMED : Laiad ja jõulised. Tagajalad: Pikad ja lihaselised puusadest kuni kandadeni; kandadest varvasteni lühikesed ja tugevad. Põlved: Hästi tugevad. Kannad: Mitte sisse- ega väljapoole pööratud.

KÄPAD : Väikesed, hästi kompaktsed, tugevate, kumerate ja tihedalt kokku surutud varvastega.

LIIKUMINE : Vabalt sujuv ja tugeva tõukega liikumine; rühikas ja kõrge peahoid. Esijalad liiguvad pika ja madala, maadligi sammuga. Tagajalgade liikumine on sujuv ja jõulise tõukega. Lubamatu on ristsamm või vankuv käik.

KARVKATE: Peas, jalgade esiosas, kõrvatippudel on karv lühike ja peen; teistes kere osades ja jalgadel mõõduka pikkusega, sile ja võimalikult ilma lokkide või laineteta. Kõrvade tagaosas on karv pikk ja siidine; nii esi- kui tagajalgade tagaosas pikk ja peen; kõhualuses on karv piisava pikkusega, moodustamaks kurgualusest üle rinna ja alajoone selgelt märgatava karvanarmastuse. Käpad on rikkaliku karvaga varvaste vahel. Sabanarmastus on mõõdukama pikkusega karvaga, mille pikkus väheneb piki saba tipu suunas. Kogu karvanarmastus on kõikjal sirge ja sile.

VÄRVUS : Sügavatooniline kastanpruun ilma mingisugusegi musta varjundita; valge värvimärgis rinnal, kurgualuses ja varvastel või väike täht otsmikul või triip laubal või lauk koonul või näopiirkonnas ei ole diskvalifitseerivaks veaks.

SUURUS : Turjakõrgus: Isased 23 tolli (58 cm) kuni 26,5 tolli (67 cm). Emased 21,5 tolli (55 cm) kuni 24,5 tolli (62 cm).

VEAD : Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud punktidest tuleb lugeda vigadeks, mille aste hindamisel sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest. Märkus. Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

Iiri punase setteri standard on kopeeritud Eesti Kennelliidu lehelt.